Haldâttâs adelij iävtuttâs uđđâ luándusuojâlemlaahân

Staatârääđi lii onne čuákkimistis tuhhiittâm iävtuttâs uđđâ luándusuojâlemlaahân adelemnáál ovdâskoodán. Uđđâ lahâiävtuttâs vuáđđun lii tááláš luándusuojâlemlaahâ, mutâ tot lii rievdâdum ääigitáásán já laahân iävtutteh uđđâ njuolgâdusâid sehe ollásávt uđđâ lovoid. Uđđâ ääših láá ovdâmerkkân njuolgâdusah rijjâtátulii ekologâlii kompensaatiost, uhkevuálásijn luándutiijpâin, luándutiäđu haaldâšmist sehe aalmuglii luándu maaŋgâhámásâšvuotâstrategiast já toimâohjelmist. Meid šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádum čalloo laavâ ulmijd.

”Mij tuhhiittijm onne iävtuttâs Suomâ jiečânâsvuođâ ääigi kuálmád luándusuojâlemlaahân. Iävtuttâs vuáđđun lii ive 1996 tuhhiittum laahâ, mon ovdedij masa čyeti ihheed tassaaš, ive 1923 vuáimán puáttám luándusuojâlemlaahâ. Laavâ uđâsmittem lâi velttidmettum, tastko ep lah pastam orostittiđ luánduhiävu. Tääl mij pyehtip luándusuojâlemlaavâ onnáá piäiván,” pirâs- já šoŋŋâdâhminister Emma Kari iätá.

Tááláš luándusuojâlemlaahâ lii lamaš vyeimist ive 1997 rääjist. Veikâ laahâ lii killám ääigi viehâ pyereest, toos láá tohhum maaŋgah täärhistmeh. Luándusuojâlemlaavâ toimâm já vaigutteijeevuođâ lâi tárbu nanodiđ, já lasseen laavâ koolgâi modernistiđ já čielgâsmittiđ. Luándutiijpâi já šlaajâi uhkevuálásâšvuođâst já Suomâ luándu tiileest lii puáttám valjeest uđđâ tiätu, ibárdâs šoŋŋâdâhnubástus merhâšuumeest luándu maaŋgâhámásâšvuotân lii lasanâm, já eres lahâasâttem, stivrimvyevih já haldâšem láá muttum tááláá luándusuojâlemlaavâ vyeimistorroomääigi. 

Uđđâ laahâ torvee luándu nanosubbooht

Luándutiijpâi suojâlem váldá uđđâ luándusuojâlemlaavâst stuorrâ läävhi. Tiätulágán, jo tääl suojâlum luándutiijpâi syeji nanoduvvoo. Toos lasseen laavâst rähtih njuolgâdusvuáđu uhkevuálásij luándutiijpâi suojâlmân já asâtteh čovgâ suojâlum luándutiijpâi hiäjusmittemkiäldu. Meid elleešlaajâi suojâlem pehtiliteh já čielgâsmiteh, mii oovtâst luándutiijpâi suojâlmáin oovded merhâšitteht Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim. 

Lavváin viggeh meid ovdediđ aalmugjesânij sehe priivaat já almos tuáimei pirâstiäđulâšvuođâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turviimân.

Luándusuojâlemkuávloid kyeskee njuolgâdusah siäiluh viehâ siämmážin, mutâ ovdâmerkkân vieresšlaajâi meddâlistem suojâlemkuávluin taheh oovtâkiärdánubbon. Taat kuáská ovdâmerkkân miiŋkin já supipennui, moh láá Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuotân eromâš háituliih vieresšlaajah, já hiäjusmiteh merhâšitteht čäciloddenaalijd. 

Toos lasseen malmâuuccâm kieldih aalmuglâšmeecijn já luándumeecijn ollásávt, já staatâ eres suojâlemkuávluin čavgejeh ton iävtuid. Malmâucâmân čyeccee raijiittâsâid láá valmâštâllâm oovtâst kuáivuttâhlaavâ uđâsmittem ooleest.

Laahân mieldi rijjâtátulâš ekologâlâš kompensaatio

Uđđâ äššin laahân pyehtih rijjâtátulii ekologâlii kompensaatio. Taan mield lii máhđulâš pyerettiđ hááitu, mon ekonomâlâš toimâ lii tovâttâm luándun.

Ekologâlâš kompensaatio lii ekonomâlâš stivrimvyehi, mii tovâtteijee västid -prinsiip miäldásávt siskálmit luándu maaŋgâhámásâšvuotân šaddee hááitui koloid haavâ olášuttemkoloid. Eennâmomâsteijee puáhtá haalijddijn pyevtittiđ luánduáárvuid já finniđ toid virgeomâháá visásmittem. Pyevtittum luánduáárvuid puáhtá vyebdiđ ovdâmerkkân irâttâsân, kote haalijd pyerettiđ hááituid, maid ton toimâ lii tovâttâm luándun. Hááitu tovâtteijee vuod finnee visásmittem tast, ete hááitu pyerettem lii ääšimiäldásâš ađai puáhtá čäittiđ jieijâs tooimâ ovdâsvástádâslâšvuođâ ávus vuovvijn nuuvt aalmuglâšohtsâškode ko ovdâmerkkân investistei já ruttâdeijei-uv suundán.

Uásálistem já laavâ movtijditteevuođâ nanodeh

Uđđâ luándusuojâlemlavváin viggeh ovdediđ aalmugjesânij uásálistem jieijâs eellimpirrâsân kyeskee miärádâstohâmân. Almos pirâstiäđulâšvuođâ nanodem paaldâst lasetteh ovdâmerkkân vuáruvaikuttâs  miärádâstohâmist luándusuojâlem vuávám ooleest.

Laavâst nanodeh meid suojâlem ekonomâlii torjuu máhđulâšvuođâid já rijjâtátuláid suojâlemohjelmáid, tego táálááh Helmi- já Metso-ohjelmeh, ráhtoo njuolgâdusvuáđu. Luándusuojâlem tuhhiittetteevuođâ tuárjuh čielgâsmitmáin ja uásild viijđedmáin sajanmávssoid kyeskee njuolgâdusadelem. Eennâmomâsteijei vuoigâdvuođâid torvejeh tááláá, tievâs sajanmáávsu prinsiipân mieigee sajanmáksuvuáháduv vievâst.

Laahâ meid naanood sämmilij vuoigâdvuođâid väldimáin huámmášumán sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâid luándusuojâlemlaavâ olášutmist tááláást vuáimálubbooht. Iävtuttâsah aneh sistees iärásij juávhust ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi já -kulttuur hiäjusmittemkiäldu.

Uđâsmittem lii valmâštâllum viijđes oovtâstpargoost

Iävtuttâs uđđâ luándusuojâlemlaahân láá valmâštâllâm pirâsministeriö asâttem haavâst ive 2020 aalgâ rääjist. Ministeriöh, virgeomâhááh, tutkâmušorganisaatioh, seervih já hiäđukocceemtuáimeeh láá uásálistám proojeektjuávhoid já haavâ stivrimjuávkun. Valmâštâllâm tieđâlii tuáváá nanodem várás pirâsministeriö čokkij tieđâravvimhaavâ SOFIjn totkeejuávhu, mon pargon lâi hammiđ oleskove lahâuđâsmittem vaikuttâsâin.

Ulmen lii, ete uđđâ luándusuojâlemlaahâ puátá vuáimán keessiv 2023.

Lasetiäđuh

Pasi Kallio
lahâasâttemneuvos
0295 250 251
[email protected]

Antti Heikkinen
pirâs- já šoŋŋâdâhminister sierânâsišedeijee
029 5250 231
[email protected]

Uáiviminister Sanna Marin haldâttâsohjelmist lii asâttum ulme orostittiđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ hiäjusmem Suomâst já olášuttiđ OA biodiversiteetsopâmuš uulmijd. Haldâttâsohjelm miäldásávt luándusuojâlemlahâasâttem uđâsmittoo árvuštâllâm vuáđuld. Luándusuojâlemlaahâ lii ohtâ tehálumosijn vuovvijn turviđ Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ