Halltõs uuʹdi čuäjtõõzz ođđ luâđsuõjjeemlääʹǩǩen
Tiedote
Riikksuåvtõs lij täʹbbe såbbrestes priimmâm čuäjtõõzz ođđ luâđsuõjjeemlääʹǩǩen uʹvddemnalla eeʹttiǩ-kådda. Ođđ lääʹjjehdtõõzz vuâđđan lij ânnʼjõž luâđsuõjjeemlääʹǩǩ, leša tõt lij tuejjuum ääiʹjtäässʼsiʹžžen da läkka čuäʹjted ođđ šiõtlmid di obbnes ođđ lååǥǥaid. Ođđ liâ ouddmiârkkân šiõttâlm jiõččtäättlaž ekolooglaž kompensaatiost, vaarvuâlaž luâttšlaajin, luâtt-teâđ vaaldšmest di meersaž luâđ määŋghämmsažvuõttstrategiast da tåimmjemprograammâst. Še äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmõš piijât ǩeeʹrj ool lääʹjj täävtõõzzid.
”Priimim täʹbbe eʹtǩǩõõzz Lääʹdd jiijjâsväʹlddvuõđ ääiʹj kuälmad luâđsuõjjeemlääʹǩǩen. Eʹtǩǩõõzz vuâđđan lij eeʹjj 1996 primmum lääʹǩǩ, koon maadrdi âlddsin čueʹđ eeʹjj tuâkksaž, eeʹjjest 1923 viõʹǩǩe šõddâm luâđsuejjeemlääʹǩǩ. Lääʹjj oođummuš leäi vieʹltʼtem, ko luâttjaauk jeät leäkku vuõǯǯum åårstâʹtted. Ååʹn puʹhttep luâđsuejjeemlääʹjj tän peivva,” pirrõs- da äimmõsminister Emma Kari särnn.
Ânnʼjõž luâđsuõjjeemlääʹǩǩ lij leämmaž viõǥǥâst eeʹjjest 1997 ääʹljeeʹl. Håʹt-i lääʹǩǩ lij ǩiõrddâm ääiʹj miâlggâd puârast, tõõzz liâ tuejjuum määŋg taʹrǩǩummuž. Luâđsuõjjeemlääʹjj toiʹmmjemvuõđ da vaaiktemvuõđ leäi tarbb raʹvvjed, mõõn lââʹssen lääʹjj leäi mieʹrr piijjâd ääiʹjtässa da čiõlǥted. Luâttšlaaji da šlaaji vaarvuâlažvuõđâst da Lääʹdd luâđ sââʹjest liâ vuõǯǯum jiânnai ođđ teâđ, fiʹttjõs äimmõsmuttâz miârktõõzzâst luâđ määŋghämmsažvuõʹtte lij lâssnam, da jeeʹres lääʹjjšiõttummuš, ohjjeemkuånst da vaaldâšm liâ mõttjam ânnʼjõž luâđsuõjjeemlääʹjj viõǥǥâståårrâmäiʹǧǧen.
Ođđ lääʹǩǩ tuârvv luâđ raʹvvsubun
Luâttšlaaji suõjjummuž väldd ođđ luâđsuõjjeemlääʹjjest jõnn lääuʹǩ. Snäätnas, juʹn še ânnʼjõžääiʹj suõjjuum, luâttšlaaji suõj raʹvvjet. Lââʹssen lääʹjjest raajât šiõttõsvuâđđ vaarvuâlaž luâttšlaaji suõjjummša da šiõtteet raʹvvsânji suõjjuum luâttšlaaji rââʹžžeemǩiõld. Še jeälaišlaaji suõjjummuž lââʹzztet da čiõlǥtet, mii õõutsââʹjest luâttšlaaji suõjjummšin veekk õõudâs miârkteeinalla Lääʹddjânnam luâđ määŋghämmsažvuõđ tuõrvvmõõžž.
Laaʹjjin ǩiččlõõđât õõuʹdeed meerlai, privatt da õõlmâs tååimai pirrõstieʹttemvuõđ määŋghämmsažvuõđ tuõrvvmõššân.
Luâđsuõjjeemvuuʹdid kuõskki šiõttâlm seilla kuuʹǩǩeld seämmanallšeʹmmen, leša ouddmiârkkân jakkšlaaji jaukkummuž suõjjeemvuuʹdin prååsteet. Tät kuâskk ouddmiârkkân miiŋk da supipieʹnne, kook liâ Lääʹdd luâđ määŋghämmsažvuõʹtte samai hääitlaž jakkšlaaj, da rââʹžžee miârkteeinalla čääʹcclåʹddnaaʹlid.
Lââʹssen malmmooccmõš ǩieʹldet meermieʹccin da luâttmuõrrkarddsin obbnes, da riikk jeeʹres suõjjeemvuuʹdin tõn oudldõõzzid čoouǥât. Malmmooccmõʹšše tillʼlõõvi rääʹjtõõzzid leät valmštõllum õõutâst kuåivâslääʹjj oođummšin.
Läkka mieʹldd jiõččtäättlaž ekolooglaž kompensaatio
Ođđân läkka puuʹtet jiõččtäättlaž ekolooglaž kompensaatio. Tän mieʹtt ekonoomlaž tåimmjummšest luõttu šõddi huânnʼnummuž lij vueiʹtlvaž suåvted.
Ekolooglaž kompensaatio lij ekonoomlaž ohjjeemkuånstt, koon tuejjeei väʹsttad -vuâđđjurddi meâldlânji siiʹsǩjâʹtted luâđ määŋghämmsažvuõʹtte šõddi hääitai kuulid haʹŋǩǩõõzz čõõđtemkuulid. Mäddvuäʹmsteei vuäitt nuʹt haaʹleen puuʹtʼted luâttäärvid da vuäǯǯad tõid veʹrǧǧneeʹǩǩ raʹvvjummuž. Puuʹtʼtum luâttäärvid vuäitt kaaupšed ouddmiârkkân põrggsa, kååʹtt haaʹlad suåvted tåimmjummšestes luõttu šõddi huânnʼnummuž. Huânnʼnummuž tuejjeei peäʹlstes vuäǯǯ raʹvvjummuž tõʹst, što huânnʼnummuž suåvtem lij ääʹššmeâldlaž leʹbe vuäitt čuäʹjted tåimmjummšes vasttõõzzlažvuõđ kueʹsttešnalla nuʹt meerlažõhttsažkååʹdd ǥu ouddmiârkkân tieʹǧǧ ruõkkji da še teäggteei årra.
Vuässõõttmõõžž da lääʹjj smeʹllkâʹttemvuõđ raʹvvjet
Ođđ luâđsuõjjeemlaaʹjjin ǩiččlõõđât ooudâs viikkâd meerlai vuässadvuõđ jiijjâs jieʹllempirrõõzz kuõskki tuʹmmstõktuõjju. Õõlmâs pirrõstieʹttemvuõđ raʹvvjem mieʹldd ouddmiârkkân tuʹmmstõktuâj vuârrvaaiktemvuõđ lââʹzztet luâđsuõjjummuž plaanummšest.
Lääʹjjest raʹvvjet še suõjjummuž ekonoomlaž tuärjjõõzz oudldõõzzid da jiõččtäättlaž suõjjeemprograammid, mâta ânnʼjõž Helmi- ja Metso-prograamm, raajât šiõttõsvuâđđ. Luâđsuõjjeem priimmâmvuõđ tuärjjeet čiõlǥtemnalla da vuässas veeideemnalla koʹrvvõõzzid kuõskki šiõttõõllmõõžž. Mäddvuäʹmsteeji vuõiggâdvuõđ tuõrvât ânnʼjõž, tiudd koʹrvvõõzz vuâđđjurddja nuäjjeei koʹrvveemriâžldõõǥǥ veäkka.
Lääʹǩǩ še raʹvvai säʹmmlai vuõiggâdvuõđid vääʹldeeʹl lokku säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđ luâđsuõjjeemlääʹjj tiuʹddepiijjmõõžžâst ânnʼjõž raʹvvsubun. Eʹtǩǩõs âânn seʹst jeäʹrbi mieʹldd äʹrbbvuõđlaž sääʹmjieʹllemvueʹjji da -kulttuur rââʹžžeemǩiõlddi.
Oođummuž lij valmštõllum veiddsõs õhttsažtuâjast
Eʹtǩǩõõzz ođđ luâđsuõjjeemlääʹǩǩen lij valmštõllum pirrõsministeria šiõtteem haʹŋǩǩõõzzâst eeʹjj 2020 aalǥâst ääʹljeeʹl. Projeʹkttjooukid da haʹŋǩǩõõzz vuäʹpstemjouʹǩǩe liâ vuässõõttâm ministeria, veʹrǧǧneeʹǩǩ, tuʹtǩǩeemorganisaatio, organisaatio da ouddõsvuåppâmtååimai. Valmštõõllmõõžž tiõđla tuâǥǥa raʹvvjem diõtt pirrõsministeria noori tiõđvuäʹpstõshaʹŋǩǩõs SOFI:in tuʹtǩǩeeijoouk, koon tuâjjan leäi raajjâd obbkaart lääʹjjoođummuž vaaiktõõzzin.
Täävtõssân lij, što ođđ luâđsuõjjeemlääʹǩǩ šâdd viõʹǩǩe ǩeässa 2023.
Lââʹssteâđaid
Pasi Kallio
lääʹjjšiõtteemduumšeǩ
0295 250 251
[email protected]
Antti Heikkinen
pirrõs- da äimmõsministeer spesiaalvieʹǩǩteei
029 5250 231
[email protected]
Väʹlddminister Sanna Marin halltõsprograammâst lij šiõttuum täävtõs årstâʹtted luâđ määŋghämmsažvuõđ huânnʼnummuš Lääʹddjânnmest da õsttâd ÕM biodiversiteeʹttsuåppmõõžž täävtõõzzid. Halltõsprograamm meâldlânji luâđsuõjjeemlääʹjjšiõttummuž oođeet aʹrvvõõzz vuâđald. Luâđsuõjjeemlääʹǩǩ lij õhtt vääžnʼjummuz kuånstin tuõrvvâd Lääʹddjânnam luâđ määŋghämmsažvuõđ.
